pühapäev, veebruar 15, 2004

selja peal on käed
mina ja tallinn, mina ja allilm.

avaras raamatupoes seisin seljakotiga, lugesin. keegi läks nii mööda, et tahtis kotti oma liikumisega kaasa hoovata. tegin tõreda ilme ette, kui pöörasin pead, sest mulle pole säärane nühkimine kunagi istunud,
ma pidin kolma korda siis veel taha vaatama, sest see oli Esimene Mees ise.
ta oli kilekotiga, suur oranz k peal. (riik pole rahvast kaugenenud)

ah, et mida siis Tema sirvis? usu või ära usu, kuigi suht ükskõik , inglise- eesti sõnaraamatut. nota bene.

käisin ka säärases kinos, kus joonestaja, kes muidu oma objektidel ei käi, tegi sinna kolm käiku ehitamise ajal. 2 ehitajat said infarkti.

lennujaamad asendaks hetkel raamatukogude või äärmisel juhul raamatupoodidega, sest inimene tahab ikka aina kaugemale.
ja kiiremini, ilma nõela pistmata.

tõelised on ainult need asjad, mida tehakse kohusetundest. (kant)
sellest siis sissekande tõelisus.