kolmapäev, aprill 14, 2004

Eile sai veneaegsele kohviveskile elekter sisse antud ja kohviube jahvatatud.
See põrin keeras need kruvid lahti, mida olid paigaldanud lapsepõlve hommikud
ja hoiatus- ära liiga palju ube pane, siis läheb katki.
Kangastus õnnetu noorpaar, kes sai neid veskeid ligi kümme, umbes viienda juures pruudil olid pisarad juba silmas.
Mis kooselu ikka alustad, kui oled selges vähemuses kohviveskite suhtes?

¤

Nadja ja Vambu pulm tuli ka meelde, kus Nadja jooksis pidevalt lammaste juurde ja töstis neid edasi,
mitte et lambad poleks seda päeva ühe koha peal ära kannatanud.
Nadjal sai hing ikka päris täis, kui kibe hüüti, ta vabandas pikalt, et ise tegi toidud ja siis nüüd külalised sedasi julgevad ütleda.

Nadja õde Raja põgenes 44. Kanadasse.

Mäletan, et olime vanaemaga Orissaare poes, kui Raja tuli meile vastu.
Nad ütlesid nii kenasti, et no tere Raja, no tere Elma.

Mille järgi nad üksteist ära tundsid 50- aastase vahega, ei tea,
aga mööda nad ei pannud.