lämbed pärastlõunad. iga natukese aja tagant tuleb peale tunne, et kui laual kausis oleks küpsed banaanid, siis igatahes koored libiseks kohe pealt ja kärbsed koos nendega paneks ajama.
fernando.
ühistranspordi vaste sellele oleks riided, mis kukuvad seljast. ja sealt edasi ma ei mõtle.
looduses ja linnas selles sees ei saa ikka üldse raamatut lugeda, omal hakkab kogu aeg mingi kõrvalliin tekkima.