üks meremees oli meil kolm p2eva. ta on meie suguv6sa louis amstrong. v2limuselt. ta on on viimane truumeeste suguv6sast, seet6ttu v6ib teda kisendamas kuulda, et ta on viimane truu mees. perekonna nimi kohustab. jah. tema on oma perekonnanime suhtes juba ammu alla andnud. ta andis kohe alguses, sest poole pealt oleks see sama v2lja teinud. ta elab ainult oma koeraga, kes ei talu üksindust. kui mees ja koer peale lahusolekut kohtuvad, s88b koer mehe 2ra. osaliselt, aga sama valusalt. koera peremees on sama konkreetne, kes ei meeldi, sellest saab rotipoeg, kes üle ukse loobitakse.
ta on elav n2ide sellest, et on v6imalik lennukisse piletita ronida ja teatada lennukijuhile, et visaku ta 2ra, ta istuda ei tahagi. ta visatigi. p2rast tuleb ta maha pandud kohas uuesti peale ja teatab, et kui ta on juba siia toodud, siis nüüd tuleb ta tagasi viia. laev sadamas ootab. ta viiaksegi.
sel suvel selgus, et ta on meie p88ningule laari püssirohtu peitnud ning kiviaeda peaks olema ka kuulipildujaid ta poolt asetatud. sugulaste omavaheline asi.
kui keegi peaks kirjutama kunagi lastekirjanduse m6just inimese arengule, siis truumees sobib sinna peatükki, kuhu l2hevad karupoeg puhhi ohvrid.
ta loeb seda siiani, seet6ttu ei taandu ka selle m6ju.