anastasia

anatoli-tibuke,

ma musitan sind heinaküünide kiuste. ma mõtlen su peale. ma kirjutan sust. mu väike armas suslik.
tead, ma tahan veel üht asja öelda. vaata, kui me kokku saime, siis oli tegelikult nii, et ma tassisin oma mineviku ja muu taaga omaga kaasa, nähtamatuis furgoonautodes. eile selgus, et ka sina olid oma asjad furgoonidesse pakkinud ja need parkisid end meie maja ette. ühesõnaga me furgoonid sõitsid üksteist sodiks, sest kumbki polnud sirgekäelise juhiga. kumbki polnud nähtav. me minevikud on lömmis seega. tule ja sorteeri oma pahn välja, mina seda ei taha. oma taaga ma lasin juba spetsialistidel välja viia.
aneemia?
amneesia?

mu jaoks oleks see olnud sulaselge alkeemia vältida seda, mis juhtus.

tolik, võti on mati all.
sinu anastasia-kiisupoeg.