la luna la luna

tsau, kuu!

meil on kaks ööd päris särin olnud. imposantne! ma pole maganud, sa ammugi mitte. kena tõmme mul ikka on sinu suunas. ma olin täna viiest teleka ees ja küsisin tühjalt ekraanilt, kus on hommikuprogramm kuutõbistele, sest 6. 25 võin ma juba väsinud olla.
nojah,
igatahes sinu asupaika saab minu järgi määrata, kus sa, seal ma.
oleks sa siis juustukera, aga sa oled ju selge laelamp.
ma sõidan su juurde kurke müüma.
füüsikutele teeb see lause alati alateadlikku rahuolu.
aga jah, homme käin ma mööda elektriliine.
ülehomme tulen otse sinu poole.

ma tahaks alla panna sinu b.b., sest
tolle naise biograafias on isegi suvalise lehe pealt lahti lüües selline koht-
mu vanemad kaitsesid mu süütust. nad ei tahtnud, et ma mehega magaks enne, kui ma pole abiellunud. kord sattusime keelule vaatamata vadimiga koos nende silme alla, seetõttu võttis isa püssi ja asus maha laskma mu armsakest. seejärel sekkus ema. ta haaras revolvri enda kätte. kõik hingasid suurest kergendusest. aga ema lausus, et kuna isal polnud julgust maha lasta, siis laseb tema.
nad arvasid, et me võime midagi teha. koos.
tegelikult me olime vadimiga juba kaks aastat koos maganud.

p.s. mehe nimi ilmselt muudetud.
novot, kuu.
kus on alles jumal naisi loonud,
aga sa tuled mu akna taha sisse vahtima, nagu ma oleks mõni ilmaime.

olks,
sinu galja koljat