olen nüüd mõnda aega bonnis elanud.
bon bonnis.
mul on siin seitse kitse ja kaheksa koera.
ma tahan neid integreerida ja tuletada veel,
aga selleks läheb aega.
sakslasi polegi siin nii palju, kui ma ette kujutasin.
arvasin, et nad istuvad üksteise süles ja söövad kummibärcheneid.
aga seltskond kogunes hoopis sauerkrauti ümber ja siis paljastus mu salapärane võime.
nimelt on lolliks olemisel ka 1 boonus-
sa nimelt tunned teise omasuguse hoobilt ära.
ma siis tundsin kohe viimsegi kui ühe ära.
peale seda kallistasime hästi palju. midagi rohkem lollimat ei tulnud meelde.

koertel on siin küll koeraelu, aga
nad pole iialgi kitsede oma taht.