teisipäev, september 07, 2004

keemiahoone traagika-
käid küll praksis kohal ja kittel taandab pinnavirvendusi, kuid mis kõige hullem- keemiat ennast ei teki teie vahel. tagasikäik üle toome palistab pisaraid.

utlibi traagika-ei oska ta silmadest välja lugeda, kui vähe sa tegelikult talle loed.
mööda riiuleid ronid edasi.

vanemuise õppehoone traagika-
geograaf ei leia su hinge kaardilt, isegi, kui laotad kõik sellele laiali. kaugused pole need, mis seekord lähendavad.

koduteel näed arsti formaliiniga,
suhte seesugust alahoidmist sa ei andesta,
tundliku inimesena võtad dekanaadist oma dokumendid välja.

1 Comments:

At 8:21 PM, Anonymous Anonüümne said...

see on elu ... sest jälle ei saa midagi aru:)

 

Postita kommentaar

<< Home