päiksepoolses toas
ulub nüüd kuu
pool südant põles ära
perutav hobune jooksis üle selja
umbne pärastlõuna
hullumaja trepil
ja esimesed read trükimasinal
huumor
kui hapnikurünnak
praemuna virtsu sadamas
jaanituli rebaste keskel
neid sõnu mul pole-
viimne silmapilk
kevadel puhkevad seal lilled
kust sa läksid
tiibade sahin rongi lõpp-peatuses

puhka rahus, kallis tädi