Väikekodanlik pühapäev

Tsitaat elust enesest või kust mujalt siis üldse:
"Oo, tere! Issake, kui tore Sind on ikka näha. Ma juba arvasin, et selles elus ma Sind enam ei näe. Mul on nii hea meel ikka. Kahjuks ei mäleta ma küll, kes sa oled."
Ja siis istuda toas, mis on sehr esimene Eesti wabariik. Meisseni portselan ja Ants Laikmaa kirjad.
Uks on paokil. Selle uksepilu vahele jäi töölaud, kus V.V. pani kirja oma suurteose.
Sametkardinad kuivasid seadse hooga Tähtvere veel õitsemata sirelite all, et paljaste pihkudega tuli neid pärast püüda. Võrkaia taga kimasid kääbussead.
"Tema puhul on ainus lohutus see, et kui ma teda viimati nägin, siis polnud aastad ka teda unustanud."