vunk

funk vunk

igakord pole nii, et asi algab kusagilt pihta. see asi küll hakkas. esmalt ma läksin õigeks ajaks kohale. inimene ei õpi mittemidagi. sõin küpsist. mingid vanad hakkasid piljardit mängima. täiesti ilmetud kohe. iga teine löök oli mulle. ma istusin edasi. siis keegi, kes tahtis komplimentides käe valgeks saada, käratas, et sa ju suisa särad! ma istusin tossis edasi. siis tuli silver ja ütles, et tere maret! tal on hea vaist. tegin siis korra karaktertantsu teemal- tatjana kiri. aa, andresele ütlesin, et ma olen veel pärisori, et mulle pole perenime veel pandud. nojah, aga ma ei teadnud, et selle koha peal on määratud villemi, tõnise ja olja tulek. siis läks ühe tantsuga nii, et jalg ka ei läinud maha. tempo oli nii jube, et sealt tuli ise ära tulla lasta.
oljale hüüdsin terve aeg olja! ta ise ju ei tea, et ta on olja. aga ma oleks eile vist suuremadki saladused välja hõisanud. nojah. priitu ma ähvardasin panna rahvalaulu, sest folklooris võib ta motiiv ikka väga kaua kesta. siis keegi pani alguse sellisele mängule, kus kõik kallistati läbi ja sooviti midagi. mingi hetk läksid 10 meest ja naist oksjonile. osta sai neid immateriaalsete asjadega. põhiline oli musi kõhule. keegi osteti nii, et naine istus mehele kukile ja tegi palmiku. ühe juures tahtis terje hüüda, et ta teeb ühe müüdavast mehest mehe. silja siis pakkus, et ta teeks kaks kohe. kaup osteti ikka nõudepesu eest. olja, kes ütles, et ta ei taha olla puujalg enam, võttis tantsima.
mõned asjad on nii ka, et neil on mingi ots või otsik. sellel polnud. siirudviirud jäid mälukettale keerlema. ahjaa,
ajalugu on ikka tsükliline, sest eile oli jälle pigem viieaastatagune ma seal kui see, kes täna lastele märkuseks kirjutas, et kasutage vähem pürotehnikat!