pühapäev, oktoober 29, 2006

1 asi, mis mulle väga meeldib suureks saamise juures on see, et
lõpuks ometi saan omale keskealised meeskolleegid, kes öösel kell kolm sosistavad kõrva-
kuule, lähme tantsime nagu jänesed. teha seda on muidugi kergem, kui vaadata.
elan nüüd nii kesklinnas ning suvaline tüüp tänavalt teab ka, et ma ei ole eriti nõudepesija daam ning et hommikuti ei jaga ikka veel välja, et bambusruloo pole paks sametkardin, mis varjaks kõike.
2 mõtet oli inimsuhete kohta ka, aga mis ma neid siin ikka seletan, et viin nad parem kohe ellu.
juhuse puudumine või ise juhuseks olemine-
sellest võiks saada uus tantsuõhtute sari.