esmaspäev, juuni 05, 2006

Wilhelm Conrad Röntgen

Ma pole sellest aru saanud veel, et kas Willy ise ka sellest kõigest osa saab, mis toimub kabinettides, kus tehakse röntgenpilte, sest mingit rõõmu peaks leiutaja saama lisaks avastamisrõõmule. Mind on kaks korda surutud asenditesse, mille puhul on omal ka natuke kahju olnud, et pole isiklikku fotoapraati kaasas olnud.
Esimene kord suruti lahtise suuga vastu seina ning millegipärast asjad venisid ka veel, et oli suisa võimalus kangestuda sellises olekus. Teine kord jälle palja ülekehaga vastu seina, aga selle vahega, et puupärlid ja juuksepatsi pidi suhu toppima ning hammastega kinni haarama, et need näha ei jääks. Ja siis peale seanssi vaatad neid arste ja nende tõsiseid pilke, et kui palju enese raiskamist on jälle ohvriks toodud ja ainus lootus on, et Willy ise vaatab seda kusagilt naeru tagasi hoides pealt. Milleks muidu säärased pantomiimid?