mõtlen- järelikult olen olemas.
see on ammu öeldud.
triigin- järelikult olen olemas.
see on nüüd ka öeldud.
aga triikida riideid just oma seljas, et tunned kuidas tuline raud üle käsivarre käib ja siis natuke on seda sahmi ka sees, et äkki on ikka liiga tuline.
hommikuti äratab, meelde jääb ka.
ja siis neid riideid seljas ka nöeluda veel. oh, see on nii imelik.
aga ma arvan, et lagi ei ole mul veel käes.