oli pidu. oioi. oli nali ka.
tunnid tehti ruttu ära või osad jätsid ära ka. siis läksime protsessiooniga õpetajate tuppa. ma ees, ema järel. 2 naist hakkasid laulma, ma arvasin nende laulu põhjal, et see on ühislaulmine ja jorisesin kaasa. seejärel tuli laul mu emast, tip-tap, tip-tap, tipa-tapa-tipp cover. kõik ikka seisid. tigu tiiu pidas kõne, kus rääkis juhmist tihasest oksal. ei saanud aru, kelle kohta see käis. ema cv luges ette. naised hakkasid nutma. ju siis oli midagi väga ilusat selles, et ta peale keskkooli ülikooli läks. minister oli kaardi saatnud. ema pidas ka siis kõne ja arutles, et miks ta sinna paika on ikka jäänud ja aru ei saanud ikka. jälle nuteti. siis tuli rituaal lilledega, ma olin lilleneiu. järgnes shampus. õpetajad omaette arutasid, et pole söönud, et ei tohiks vist võtta, aga võtsid ikka. ja siis peale 3 vooru hoidis muusikaõpetaja juba mu põlvest kinni ja ütles, et tapeeti suudab ta ikka valida. muusikaks olid prollitoosilikud viisid. naised tantsisid üksi, mehi oli ka, aga need olid ka naised. mingi hetk vehkis keegi kalashnikoviga. kõik õhetasid liiga palju, et aduda relva. ainus palve oli, et neid reiti ei pandaks.