pühapäev, oktoober 30, 2005

e

Et kõik ausalt ära rääkida, selleks peab vist natuke aus olema. Esmalt luba mul kraapida auk siia, selline paraja suurusega, et mahuks ära.
Saladus.
Ja nüüd palju põhku peale, et keegi auku ei märkaks.
Iga korralik inimene võib korra oma piiridest välja astuda ja vaadata, mis toimub sealpool. Nii ütleb iga korralik, kui ta on rumaluse teinud ja kujutab ette, et miski võiks veel vabandada. Kusjuures on võimalik, et korralik polegi tegelikult korralik ja järelikult pole ka lollust, millest rääkida.

Räige põhikoolilõpupidu tuli mu juurde 10 aastat hiljem, mitte et ma siis kuidagi targem oleks olnud.
See pilk, see tunne, see häbi, see kukkumine- need peavad olema.
Ja vabandada ei tohi. See on peamine.