lugu sellest, kuidas ma eile teatris k2isin.
tegelased:
iida
marko
administraator
inspitsient
linnateatri trupp
koht- linnateater tallinnas.
aeg.
siit see jama algabki.
teater, mille ma mais juba omale kinni panin, oli ivan turgenevi "isad ja pojad".
algusaeg oli kell 18.00. ma ei tunne tallinna ja pealegi olin kaardilugeja.
seet6ttu 8nnestus auringiga vanalinnast m88da panna. j6udsime kohale 18.10
no, peauksest panime sisse ja palusime p6rgulava n2idata.
valvur teatas siis selge h22lega, et ei lasta hilinejaid sisse. see on lavastaja n6ue.
k6ige ausamaid n6udeid, mida veel kohtab. see segab n2itlejate rütmi ja ühte hingamist.
jube hea meel oli, et asi on niiviisi paigas. aga ma olin nutma puhkemas, sest ma sain aru, et 10 minutit v6tta laenuks on jube lihtne, aga tagasi maksta ilmv6imatu. siis kutsuti v2lja administraator, kes pakkus v2lja, et 2kki tuleks me lava taha ja vaataks etendust telekast, et eile olevat ka 11 inimest seda nii vaadanud. minul püsis endiselt meetripikkune n2gu. siis kutsuti kohale ootamatult inspitsient, kes tegi ettepaneku, et ta viib meid sisse. lavalt. siis, kui pimedaks l2heb.
ta seda muidu ei tee, aga kuna me oleme tartust, siis tuleb vastu. ainus palve- j22ge t2iesti m2rkamatuks.
eluroll! kergem on teha peter brook´i teatrit, kus piisab mehest, kes l2heb üle lava. mu süda puperdas, sest mul oli tunne, et nii kui ma laval olen, kukun ümber. eneseabiraamat 2revusest ütleks, et k2i iga n2dal laval, küll siis saad ükskord ka hakkama. nojah.
marko matvere tuli 2ra, me l2ksime peale.
oh, kuid 6nneks selgus, et p6rgulava v6imaldab küllaltki lihtsa rollilahendusega m2rkamatuks j22da.
kui ma ütlen, et etendus liigutas, kas v6distate veidi 6lgu ja loete edasi?
"me k6ik eitame surma, aga ükskord tuleb surm ja eitab meid."
finaal.
m6tlesin kogemata ühe vaatuse juurde, mist6ttu oli l6pp eriti lootusrikas,
sest ma j2in siiralt ootama, et sealt kohalt l2heme me veel edasi.
posted by iida kudisiim @ 9:10 PM
0 comments
