Võimalik, et see polnudki koerapulm, et oli hoopis inimeste oma. Võimalik, et see oli kassipulm, kus kõutsid olid teinud stiilipeo teema "Inimesed".
"Kesse?"
See pole primaarne. Põder metsas on primaarne, võiga kokku möksitud nuga on primaarne. Loetuelu ja loetud elude puhul maabutakse ikka oma kollaste kohvritega selle küsimuse juures- millal sa saad omast üle. Triviaalne. Primaarne.
Pulmapilte täis algus. Neilt koeri ja kasse ära ei tunne.
Ikka vaatad, et inimesed. Hea tahe pole peale jäänud, kuigi ta olla kutsutud olnud.

Õnn ei salli rohtunud teid, inimesed ei salli rohtunud peenraid, aga lõpuks teeb see sama välja ikka.
Kui siinsed koerad kõik rakendada kelgu ette, siis me läheks uhkelt üle raudtee auruvedur Toomase kiuste, üle Toome maanteeröövlite kiuste, siis me läheks üldse uhkeks. Miki-Hiire sünnipäev on siiski.

Mul on üks pats ja seegi on rasta oma

Tüdruk seisis ja lumi sadas. Kell lõi, aga ta seisis edasi. Inimesed jooksid mööda. Tüdruk ootas, kuni lumi ta täielikult kattis. Lumine küngas viitas võimalikkusele, et keegi tahtis minna loengusse, aga ei jõudnud. Hiljem selgus, et murdeeas oli olnud seksuaalne areng. Individuaalsetes iseärasustes oli ta see-eest kohal.
Päeva lõpuks lõigati kõrvad Läti eepose peategelaselt.
Karurebimiseni!

Hirsipuder

Eilne isadepäev tuletas nii mõneski kohas meelde, et
taat tuleks üle ukseläve visata.
Mu isa seda kohta nagunii ei loe,
aga teda ma silmas ei pidanud ka.
Emadepäev on alles mais.