Mul läksid täna silmad laiali, kuigi ma ei värvi neid.
Vana klouni viimane tööpäev, kui punast palli ei peagi nina otsa toppima, sest see on seal juba olemas. Või midagi sarnast.
Mul tuli meelde, et korra, kui oli kuidagi väga sant seis, siis ma viskasin pilgu õue ja lugesin lähedal asuvate puude lehed ära. Et kuis nii palju, aga siis oli aeg igavik, siis sai. Korra olen sedasi lumehelbed ka kõik yle lugenud. Eksisin vist heal juhul vaid viiekymnega. Keegi veel kysis, et kuidas sa nii vapper olid, aga ma ei öelnud ka, et kuule, ma olin mujal ja tegin muud, sest sellest ma sain ise ka alles hiljem aru.
"Minu vanemad rääkisid, et ennevanasti suure katku ajal jäänd kõigest kaks inimest järgi: tüdruk ja poiss, kes käind ikka üksteist saatmas. Teine tahtnud oma kodus olla ja teine jälle oma kodus. Siis pole nad muidu saand koos olla, kui käind aga üksteist koju saatmas - päevad otsa ja ööd läbi, kuni sealt hakand inimesed jälle siginema ja täitnud terve maa. "
Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Suurküla k., Soovaka t. - Voldemar Erm < Maria Jürisson, 73 a. (1928)