1942-1945

Mul on üks nukk, millele ma panin kunagi nimeks Inimene.
Täna tuli just see tunne peale, et on inimesi, keda kutsuks Nukkudeks.
Pidevalt ja kõva häälega.

Toomas S. oli nii elus eile teatris, et hea hakkas. Millegipärast on dressid ta jalas alati nii orgaanilised ja siis see mõte ka, et inimene osutub siiski asendamatuks oma enda elus.

Tänane argumentatsioon koolis:

Kus su vihik on?
Tuul viis minema.
Aga kus su töövihik on?
Selle haaras langev puu enesega ühes.