peter

peter

peter on mees ameerikast. ka tema peab netipäevikut. ta vanemad lahutasid ja nüüd on ta ise oma suhtega karile jooksnud.
neist kahest asjast ainult räägibki oma päevikus. iga paari tunni tagant.
arvab, et keegi ei loe seda.


ta sissekanded on aforismid teemal-
tema, jumal ja lahutus(ed).
sümpaatne, et keegi iga kahe tunni tagant püüab uuesti lahti mõtestada iseenda, jumala ja lähedaste seosed, seosetused.
need on vaimukad.
aadressi ma ei anna, sest nagu ta väidab, et ajab ainuksi mõte, et keegi seda loeb, hulluks. hullumajas on ta juba olnud ja uuesti minna ei taha.

will you remember the lipstick i wore?

ah, et mäletad?
jube kahju, aga ma pole kunagi oma huuli värvinud.

that´s not an invitation

teen siis nii, et jätan kolm asja meelde tänasest päevast.
põdral on NELI magu.
kalmaaril KOLM südant
ning selle ka, et kõige usinam kursakaaslane käib öösel kolmest seebikarbiga statoili teenindajat PILDISTAMAS, olles seejuures nii jube adekvaatne. põhiline, et kogu tegevus toimub luugi vahendusel, sest kell on tõesti kolm.

peter

olen ühest mehest ikka täitsa väsinud.
mees on andnud euroopa kultuuriruumis liiklejaile
sellise võtme, millega siis käiakse isegi kuuriuksi avamas,
kuigi piisaks lihtlabase haagi tõstmisest.

kas pole haiglane, kui ulatad inimestele termose kuuma kohviga ja siis
peetakse seda fallost sümboliseerivaks?

freud, jäta meile alles lapsepõlve hiilgus ja viletsus, sest isegi see viletsus omandab aastate kullas oma sära.

ma tõesti ei taha oma isaga abielluda.

voodid

ma olen maganud oma kodus, oma voodis,
aga ka
viljandis ühes pargis, kolmekesi ühe tekiga,
radiaatori all antslas, madratsita,
jalad pooleldi lõkkes,
hindude kogukonna ühes korteris helsingis ainsa naisterahvana,
laeva baaris teel inglismaale,
bussis kükakil istudes, sest ruumi enamaks polnud,
kadastikus kihnus, kus oli keelatud telkida,
naabri tani telgis, kaotades seejuures 2 hammast,
pariisis odavas hotellitoas, kuhu viis igavikuline tee,
ungaris oranzi aknaga toas,
naaberkoridori korteris terve öö teleka ees filme vaadates,
eesli kõrval tartus,
gostiinitsas peterburis, kust aknast paistis roosa kirik,
tõnijal, kus telgis oli vett 10 cm vihma töttu,
üksikus majas, kus oli elanud jalutu mees,
kõndides silmad kinni jalgi läbi suveöö,
tüüpilises londoni ridaelamus, kus elas veel 27 papagoid,
kusagil puumajas tartus, kus elasid sprotid,
taagepera häärberis jm.
kohati on kuristik ikka väga sügav oma koduvoodi ja suvalise aseme vahel,
kohati on teine variant liiga hea olnud.

1 eesti kirjamees pildistab üles kõik öömajad, kus ta iganes olnud on, kasvõi ainsaks ööks.
ma kirjutaks.