ma käisin pangas. tegin elukindlustuse, kuid see tingis ka selle, et tuli oma kaal ja pikkus avalikuks teha, mitte et ma neid oleks kapis peidus hoidnud, aga siiski. teenindaja oli veel nii kena ja sosistas, et võib väiksemaks ka ümmardada, kui on vaja. kui paberid said korda, siis enne äraminekut tahtis teenindaja veel väga abivalmis olla, aga tal ka ilmselt keel vääratas ning küsis, et kas on meil mingeid asju veel, mida pangas tahaks teha, näiteks kas meil on ikka piisavalt krediiti ja laene.
oi, kuid on. ja me naersime koos seda.

mu elukutse juures (ajalooõpetaja) peaks olema kohati kohustuslik 1 vaba päev nädalas, kus
on võimalik kadunud aegu taga nutta. ma täna võtsin selle ise, et hommikul alustasin ja nüüd vist võin otsad kokku tõmmata. kui juhtub teemaks olema lähiajalugu, siis on tunne, et peaks ise klaasi alla minema eksponaadiks rubriigist- "Ka tema oli näinud Teda".