teisipäev, detsember 23, 2003

leila läila

leila läila on see daam, kes raamatu kirjutamiseks koguneb raamatupoodi. seal võtab ta kaustiku ja vildika välja ning töö läheb lahti. kui pole just see päev, mil tint sädelema paberil hakkab, siis võtab ta riiulist kehvi raamatuid ning sirvib omale taustaks. muhelus on see, mida pood siis täis saab.
ta võtab a.k. uue raamatu ning see mõjub kui tolm voodi all feng shuis. leilale annab see piinavat mõnu.
1 lemmikkoht kirjanduses on tal "põrgupõhja vanapaganas", kus on monoloog elektriga. me kasutame elektrit, kuid miks ei või ta meid siis kasutada. äkki ongi kõige selle taga, mida me tõeliselt teeme, just elekter.
umbes nii võis see olla. see suhe elektril ja inimesel. ta käis kunagi lootust andvate uute talentide istumisel. keemia ringis. rahvas oli siis see, mis tuba täitis.
ta läks seal ühe jutiga näost punaseks ja hakkas higistama. tema reas istus veel 8 inimest. tal läks selgroog kõveraks, kui mõtles, et peaks kasvõi pinginaabritest pooltegi raamatud läbi lugema. ta ei jõudnud oma asjadelgi silma peal hoida.
leila läila oli daam, daam kilekotiga.
kusjuures läilaks oli ta saanud mehe kaudu.
ta ise poleks seda muidu olnud.

esmaspäev, detsember 22, 2003

pöff

täna nägin unes neid filme, mida plaanisin pöffil vaadata, kuid ei saanud millegi pärast minna.
täna oli lõuna ajal just kanada blokk.
põnevusega ootan muidu eesti oma, sest seda
poleks tartus isegi suure tahtmisega näha saanud.