iida kudisiim, kellel pole kõrvas aukegi mainib:

uus munasari, osa 1

mustlaseit küsis, et kumba ta poega ma tahan- kas vasjat või timat. kui kokutama jäin, ütles, et võta tima, timal kena käekiri.
oota, ma panen kirja, et sa timat tahtsid.
no pane jah. pane ilusas kirjas. eks.
tead, mul viimast päeva emakas ja munasarjad. tead nii kurb on, armuke on akna taga ja minul säärane lõikus ees. ta pole ainus armuke, neid on mitu tegelikult, üks ootab ausamba juures ka.
kurb on jah.
õde tõi uinuti juba õhtul. mustlaseit võttis rohud, kuid lahjendas
viinaga, jõi pool ära ja pani toomele ajama.
kui tagasi tuli, istus terve öö vetsus ja nuttis.

oi, sa peaks neid kõiki ikka teadma, kus oli ikka elu.
mul on pikk elu olnd, et mul on isegi koledaid kallimaid olnud. vot.

järgmine päev, kui kanderaamil operatsioonilt tagasi tuli,
oli mustlaseide vunk läinud. toodi keegi hoopis teine.

kudajape mamas`e jalgpalliklubi omanik madli jutustab:

Eile sai veneaegsele kohviveskile elekter sisse antud ja kohviube jahvatatud.
See põrin keeras need kruvid lahti, mida olid paigaldanud lapsepõlve hommikud
ja hoiatus- ära liiga palju ube pane, siis läheb katki.
Kangastus õnnetu noorpaar, kes sai neid veskeid ligi kümme, umbes viienda juures pruudil olid pisarad juba silmas.
Mis kooselu ikka alustad, kui oled selges vähemuses kohviveskite suhtes?

¤

Nadja ja Vambu pulm tuli ka meelde, kus Nadja jooksis pidevalt lammaste juurde ja töstis neid edasi,
mitte et lambad poleks seda päeva ühe koha peal ära kannatanud.
Nadjal sai hing ikka päris täis, kui kibe hüüti, ta vabandas pikalt, et ise tegi toidud ja siis nüüd külalised sedasi julgevad ütleda.

Nadja õde Raja põgenes 44. Kanadasse.

Mäletan, et olime vanaemaga Orissaare poes, kui Raja tuli meile vastu.
Nad ütlesid nii kenasti, et no tere Raja, no tere Elma.

Mille järgi nad üksteist ära tundsid 50- aastase vahega, ei tea,
aga mööda nad ei pannud.