laupäev, juuni 05, 2004

5 võimalust, kuidas tulla ameerikast:

1. tulla, kandes nime iida gates ja öelda, et mul suht ükskõik macintoshi õunast.

2. tulla, kandes nime iida jackson ja lisada seejuures,
et muide mu mees armastab väikseid lapsi, iseäranis poisse.

3. tulla, kandes nime iida tarantino ja märkida, et
me teeme bushile säru.

4. tulla, kandes nime iida morrissey ja kuulata lugu.

5. tulla, kandes nime iida van damme. meie peres on nüüd lõpuks musklid.

neljapäev, juuni 03, 2004

Koht: liivakast
Tegelased: kolmeaastane macho, kaks 1. 5 aastast neiut.

Macho tõi ämbri ja 3 kühvlit, andis neiudele ja läks kase alla istuma.
Tolle ema hoiatas küll, et poeg võtab teistelt asjad,
aga matriarhaat oli see, kes tegi liivakooke.



kolmapäev, juuni 02, 2004

kui täna aega on, siis õpin ööbiku lauliku pähe ja
õhtul lähen laksutama väikestesse linnaaedadesse.

kui täna aega on, siis tuletan veel korra meelde hommikust vannituba, kus põrandal ujus must meri, mis vahutas ja puha.

kui täna aega on, siis lähen ja parandan kilingi- nõmme peateed.

kui täna aega on, siis tõstan tartu linnasildi oma majast mööda,
sest aeg on linnast maale minna.

taipamise küpsised said otsa.
butterfly,
lapsed, palun vaadake, kuidas või lendab.

pühapäev, mai 30, 2004

olen nüüd mõnda aega bonnis elanud.
bon bonnis.
mul on siin seitse kitse ja kaheksa koera.
ma tahan neid integreerida ja tuletada veel,
aga selleks läheb aega.
sakslasi polegi siin nii palju, kui ma ette kujutasin.
arvasin, et nad istuvad üksteise süles ja söövad kummibärcheneid.
aga seltskond kogunes hoopis sauerkrauti ümber ja siis paljastus mu salapärane võime.
nimelt on lolliks olemisel ka 1 boonus-
sa nimelt tunned teise omasuguse hoobilt ära.
ma siis tundsin kohe viimsegi kui ühe ära.
peale seda kallistasime hästi palju. midagi rohkem lollimat ei tulnud meelde.

koertel on siin küll koeraelu, aga
nad pole iialgi kitsede oma taht.