neljapäev, märts 18, 2010

jama, jama, jama, jama
sulle peaks tegema sama asja, mida alkohoolikutele tehakse
koondada kokku kõik sõbrad
ja siis viia läbi interventsioon
et sa tunnistaks probleemi, tunnistaks kirjanik olemist


gertrud, täna. ja nii alati.

neljapäev, mai 15, 2008

kunagi oli telekas saade, kus terav, aga ka siiski vananev saatejuht küsis oma saatekülalistelt, kes olid ka teravad, aga veelgi kiiremini vananevad, alati ühte ja sama küsimust-
kas teie tähetund on ees või möödas?

ja siis daamid, aga ka härrad, kelle näojoontes voolas puuder kui hall laava, vaatasid korraks lauale, korraks kaameramehe pükstesse. muigasid ja ainult kõige kõrgem teab, mis nende peas toimus, kuidas seal jooksid möödunud aplausid ja lillesülemid ja hilinenud katarsised kokku. või kui kõrgel käis ära vererõhk. kuidas selleks saateks selga aetud ülikond hakkas kiskuma ja traagelniidid oleks tahtnud lahti minna, kui nad oleks omal ajal alles jäetud, kuidas selleks saateks selga aetud dekoltee näis oma sügavuses nii pinnapealne.

mida need külalised siis vastasid?

alati, et nende tähetund on kindlasti ees.
vastas ka see kirjanik jah, kellel polnud viimased 20 aastat vaim tulnud peale või ka see baleriin, kes nüüd laval varvastele tõustes luigena tõesti surekski.
vastas ka see daam jah, kes filmis suures plaanis oleks olnud pigem maastik kui karakter.


ärritab see, et nad tegelikult ei valetanudki vist.

pühapäev, mai 11, 2008

roomale ja berliinile

teisipäev, jaanuar 22, 2008

oi, villi

tsauks, villi šeikspiir!

kirjutan sulle esimest korda ja loodan, et sa loed asja parajas toonuses.
vaata, sa ütlesid, et kogu maailm mängib. jah, ta mängib, aga selle juures mängib ta vahel nii üle, et piinlik on, aga häbi ei ole.
olin täna oma portfelliga ja õieli rahakotiga kusagil bussijaamas ja valmistusin põhjalikult pileti ostuks. nägin üht oma kooli vilistlast ka veel ja tahtsin just dialoogi alustada, kui kõik kaardid kukkusid rahakotist maha, otse bussi alla. kummardasin siis, et neid haarata, aga märkasin, et osad kaardid olid ikka nii kaugele läinud, et vajalikuks osutus seelikuga heita käpuli bussi alla ja kraapida nad kokku. seelik polnud mingi pikk undruk, aga ega siis küsitud, et mis oleks, kui tõesti oleks.
marurahulik oli seal bussi all. siuke hetk rubriigist- hetk endale ja mitte ainult. siis tõusin peale mõtlust ja kraapimisi püsti, sukad sopased ja liiga kõnekad. astusin ausalt bussi ning istusin maha. buss võttis paigalt ja ma vaatasin puhast valget lund läbi oma rahulike silmade. nägin, et valgel lumel siras mu pangakaart. ega midagi, kimasin bussjuhi juurde ning peatasin veelkord bussi ja jooksin kaardi järele. inimesed bussis vaatasid aknast, justkui elades kaasa.
bussis tagasi olla heitsin magama ja võimalik, et see lugu ei õpetanud mulle ikka midagi.


villi,
kui tartu tuled, teen välja, eriti kui pangakaardiga maksta on vaja.

bii riil,
p.

teisipäev, jaanuar 08, 2008

kangelased üheks päevaks

ta tuleb. see päev ma mõtlen. kus sa tõused juba palju varem, kus sa polegi magama tegelikult läinud. oma pikkade juustega külvad sa vaid kiiskavaid jutte tolmuses toas. astud toast vaikivale tänavale. inimesed ei tule vastu ega kaugene, sest magavad kui hallid hiired mustas urus. aga sina lähed. nagu tont, nagu see, kes kogu aeg olla oled nii väga tahtnud. pilgus peegelduvad poodide ustavad read. ronid üle tara ja mittemidagi ei tule vastu. aga lähed. sa tead, et ainult nüüd on kaamera su peal ja mittemidagi olulist pole teha. sinu päev, sinu makett tervest elukaarest. kaamera otsib sind maastikul kaua. mitte kui haruldast lindu, vaid kui raagus puude ilmetut võra. otsib, kuni lõpuks unustab. sinus kõlavad kokku kõik need mittehetked, mida oleksid salamisi tahtnud omada. mitte need imalad südamepuistamised, mitte ka need pärsitud unenäod. samm läheb oma meelest nii väga edasi. sirge ei lõpe, aga sina kaod ikka. kaadrist väljujal on rohkem võimalusi kui sinna tulijal.

pühapäev, oktoober 21, 2007

lilla kleit
ja elueit

ikka nõnda
möödaheit

kui hakati tegema
teflonpanne
unustati teha tefloninimesed
kes pritsiks küll õli
aga ei võtaks nii külge kõike

ning kelle saaks vahetada paari kuu pärast välja

esmaspäev, oktoober 08, 2007

on huvitavad inimesed ja need, kes käivad üheksast viieni tööl

kus ma olen ja palju ma pean selle eest maksma?