asjad muutuvad.
vabariigi aastapäeva aktus ning siinkohal tahaks öelda, et nagu alati, aga seekord siiski ei.
viljapead olid sedakorda segamini päevalilledega, türgi poisid 3 a-st ning paar prantsuse rahvatantsu otsa. juhuu.

keskaeg

ma otsisin kooli jaoks materjali keskaja kohta ja sattusin pidevalt elvis presley asjade peale (kohati on tema aeg muidugi nii kauge küll kui keskaeg, kui lähtuda sellest, et tähtis on olla siin elus ootaja, kelle aeg on pikk). peamine küsimus, mis õhus rippus oli see, et mida sina tegid, kui elvis suri.
võimalik, et nende olümpiakuldade puhul ka küsitakse kunagi hiljem üle, et mida sina siis tegid. mul võib meelest minna. märgin siis üles.
(17.02.2006) kui esimene mees rajale läks, siis ma oli tunnis ühe klassiga, kellele seletasin kuidas ajakiri "maaja" ei ole seotud üldse maajadega kesk-ameerikas ning andsin lühiülevaate sellest, kuidas see ajakiri on üldse sellise nime saanud. kui läks andrus, siis olin teise klassiga tunnis. 1 väga vaikne noorhärra läks nii närvi, et lõhkus lillepoti. ma andsin talle siis 45 minutit, et tuua uus, niiet ta võib jälle aastaid hiljem nentida, et otsis linnas lillepotti, kui ajalugu tehti. seega võtsin inimeselt võimaluse vaimukalt vastata. no ja siis tulid mobiilidele võiduteated ja järgnes selline karje, mida võiks üle suure kanjoni heita, kui vaba aega juhtuks olema ning töö jätkus peale seda nii, nagu poleks midagi juhtunud.
kui elvis suri, siis ma istusin alles selles laos, kus on kõik beebid reas ja tehakse valik, keda emadele saata. maailm polnud absoluutselt mu jaoks valmis. kas ta ka nüüd on, ei julge lubada.

oo:) aga ma käisin vesiaeroobikas. see oli selline koht, kus saad selge aimduse sellest, kuidas võiks maailma lõpp välja näha. ei enamat, aga asi seegi. reede õhtu ja linn on tuledes ainult ühe, maksimum kahe asja peal väljas. ometigi kamp naisterahvaid koguneb hõredasse ujulasse ja hakkab kummikindad käes vett peksma. tempo tõuseb. järgneb tango veega. no ja oleme ausad ka, ega mambosamm ei saa ju tulemata olla. samm ise pole midagi sellist, mis hinge kinni paneks oma iluga, aga temas võib vabalt olla väärtusi, milleni algajad ei küündi. ma olin õnneks esireas, et ei hakanud mingit saladust ka tegema oma tegudest, et asi sellest nüüd siin heietada.(:oo